Psalm 50

Dobbie, 1942 88-94; Dobbie, E.V.K., The Anglo-Saxon Minor Poems, ASPR 6 (New York).
 
Dauid wæs haten      diormod hæleð,
 
Israela bręga,      æðelæ and rice,
 
cyninga cynost,      Criste liofost.
 
Wæs he under hiofenum      hearpera mærost
5
ðara we an folcum      gefrigen hæbben.
 
Sangere he wæs soðfæstest,      swiðe geðancol
 
to ðingienne      þiodum sinum
 
wið þane mildostan      manna sceppend.
 
Wæs se dryhtnes ðiowa      Dauid æt wige
10
soð sigecempa,      searocyne man,
 
casere creaftig,      þonne cumbulgebrec
 
on gewinndagum      weorðan scoldan.
 
Hwęðere him geiode,      swa ful oft gedeð
 
þætte godferhte      gylt gefræmmað
15
þurh lichaman      lene geðohtas.
 
Gelamp þæt him mon ansende      saula neriend,
 
witgan mid wordum,      weorada dominus,
 
and secgan het,      selfum gecyðan
 
ymb his womdeda      waldendes doom,
20
þæt se fruma wære      his feores sceldig,
 
for ðam þe he Uriam het      aldre beneman,
 
fromne ferdrinc      fere beserode,
 
and him Bezabe      brohte to wife
 
for gitsunga,      þe he godes eorre
25
þurh his selfes weorc      sona anfunde.
 
Him ða ðingode      þioda aldor,
 
Dauid georne,      and to dryhtne gebæd,
 
and his synna hord      selfa ontende,
 
gyltas georne      gode andhette,
30
weoruda dryhtne,      and ðus wordum spæc:
 
[Miserere mei deus secundum magnam misericordiam tuam.]
 
"Miltsa ðu me, meahta walden,      nu ðu wast manna geðohtas,
 
help ðu, hælend min,      handgeweorces
 
þines anes,      ælmehtig god,
35
efter þinre ðære[?] miclan      mildhiortnesse[?].
 
[Et secundum multitudinem miserationem tuarum dele iniquitatem meam.]
 
Ond eac efter menio      miltsa ðinra,
 
dryhten weoruda,      adilga min unriht
 
to forgefenesse      gaste minum.
40
[Amplius laua me ab iniustitia mea et a delicta mea munda mæ.]
 
Aðweah me of sennum,      saule fram wammum,
 
gasta sceppend,      geltas geclansa,
 
þa ðe ic on aldre      æfre gefremede
 
ðurh lichaman      leðre geðohtas.
45
[Quoniam iniquitatem meam ego agnosco et delictum meum coram me est semper.]
 
Forðan ic unriht min      eal oncnawe[?],
 
and eac synna gehwær      selfum æt eagan,
 
firendeda geðrec      beforan standeð,
 
scelda scinað;      forgef me, sceppen min,
50
lifes liohtfruma,      ðinre lufan blisse.
 
[Tibi soli peccaui et malum coram te feci ut iustificeris in sermonibus tuis et uincas dum iudicaris.]
 
Nu ic anum ðe      oft syngode,
 
and yfela feola      eac gefræmede,
 
gelta gramhegdig,      ic ðe, gasta breogo,
55
helende Crist,      helpe bidde,
 
ðæt me forgefene      gastes wunde
 
an forðgesceaft      feran mote,
 
þy ðine wordcwidas      weorðan gefelde,
 
ðæt ðu ne wilnast      weora æniges deað;
60
ac ðu synfulle      simle lærdes
 
ðæt hio cerrende      Criste herdon
 
and hiom lif mid ðe      langsum begęton,
 
swilce ðu æt dome,      dryhten, oferswiðdest[?]
 
ealra synna cynn,      saula neriend.
65
[Ecce enim iniquitatibus.]
 
Ic on unrihtum      eac ðan in synnum
 
geeacnod wæs.      ðu ðæt ana wast,
 
mæhtig dryhten,      hu me modor gebær
 
in scame and in sceldum;      forgef me, sceppend min,
70
ðæt ic fram ðæm synnum      selfa gecerre,
 
þa ðe[?] mine ældran      ær geworhtan
 
and ic selfa eac      sioððan beeode.
 
[Ecce enim ueritatem.]
 
Ac ðu, selua god,      soð an lufast;
75
þy ic ðe mid benum      biddan wille
 
lifes and lisse,      liohtes aldor,
 
forðan ðu me uncuðe      eac ðan derne
 
þinre snetera hord      selfa ontendes.
 
[Asperies me ysopo et mundabor.]
80
ðu me, meahtig god,      milde and bliðe
 
þurh ysopon      ealne ahluttra,
 
þonne ic geclænsod      Criste hero,
 
and eac ofer snawe      self scinende
 
þinre sibbe lufan      sona gemete.
85
[Auditui meo dabis gaudium.]
 
Ontyn nu, elmehtig,      earna hleoðor,
 
þæt min gehernes      hehtful weorðe
 
on gefean bliðse      forðweard to ðe;
 
ðanne bioð on wenne,      waldend, simle
90
þa gebrocenan ban,      bilwit dominus,
 
ða þe on hænðum ær      hwile wæron.
 
[Auerte faciem tuam a peccatis meis et omnes.]
 
Ahwerf nu fram synnum,      saula neriend,
 
and fram misdedum      minra gylta
95
þine ansione,      ælmeahtig god,
 
and ðurh miltsunga      meahta þinra
 
ðu unriht min      eall adilga.
 
[Cor mundum crea in me deus et spiritum rectum.]
 
æc ðu, dryhten Crist,      clęne hiortan
100
in me, mehtig god,      modswiðne geðanc
 
to ðolienne      ðinne willan
 
and to healdenne      halige domas,
 
and ðu rihtne gast,      rodera waldend,
 
in ferðe minum      feste geniowa.
105
[Ne proicias me a facie tuae et spiritum sanctum tuum.]
 
Ne aweorp ðu me,      weoruda dryhten,
 
fram ansione      ealra þinra miltsa,
 
ne ðane godan fram me      gast haligne
 
aferre, domine[?],      frea ælmeahtig,
110
þinra[?] arna me      eal ne bescerwe.
 
[Redde mihi letitiam.]
 
Sæle nu bliðse me,      bilewit dominus,
 
þinre hælo heht,      helm alwihta,
 
and me, lifgende      liohtes hiorde,
115
gaste ðine,      god selfa, getreme,
 
ðæt ic aldorlice      a forð sioððan
 
to ðinum willan      weorðan mote.
 
[Doceam iniquos uias tuas et impii ad te.]
 
Simle ic ðine weogas      wanhogan lærde,
120
ðæt hio arlease      eft gecerdan
 
to hiora selfra      saula hiorde,
 
god selfa, to ðe      gastes mundberd
 
ðurh sibbe lufan      seocan scoldan.
 
[Libera me de sanguinibus.]
125
Befreo me an ferðe,      fæder mancynnes,
 
fram blodgete      and bealaniðum,
 
god lifigende,      gylta geclansa,
 
helo and helpend,      hiofenrices weard;
 
ðanne tunge min      triowfest blissað
130
for ðines selfes      soðfestnesse.
 
[Domine labia mea aperies et os meum adnuntiauit.]
 
Ontyn nu, waldend god,      weoloras mine;
 
swa min muð sioððan      mæhte ðine
 
and lof georne      liodum to bliðse,
135
soð sigedryhten,      secgende[?] wæs.
 
[Quoniam si uoluisses.]
 
Ic ðe onsegednesse      sona brohte,
 
weoruda dryhtne,      ðer ðu wolde swa,
 
ða ðu þæt ne lufedest,      lifes bretta,
140
ðæt ic ðe bernelac      brengan[?] moste
 
deadra neata,      dryhtne to willan.
 
[Sacrificium deo spiritus contribulatus.]
 
Ac ðe micle ma,      mehtig dryhten,
 
lifiende Crist,      liicwerðe bið
145
se gehnysta gast,      hiorte geclansod
 
and geeadmeded      ingeþancum;
 
ða ðu, ælmæhtig,      æfre ne æwest.
 
[Benigne fact domine in bona uoluntate.]
 
Gedoo nu fræmsume      frofre ðine
150
to ðinum godan      gastes willan,
 
ðætte Sione dun      sigefest weorðe,
 
and weallas Sion      wynfęste getremed,
 
Hierusolimę,      god lifiende.
 
[Tunc acceptabis sacrificium.]
155
Swa þu, frea meahtig,      anfehst siþðan
 
liofwende lac      lioda þinra[?],
 
hælend manna;      hio ðæt halige cealf
 
on wigbed þin      willum asettað,
 
liohtes aldor.      Forgef me, lifigende
160
meotod mancynnes,      mæhtig dominus,
 
ðæt ða sorhfullan      saule wunde,
 
þa ðe ic on ælde      uel[?] on giogeðe
 
in flæschaman      gefręmed hæbbe
 
leahtra hegeleasra,      mid lufan þinre[?]
165
gastæ forgeofene      glidan[?] mote."
 
Swæ þingode      þiode aldor,
 
Dauid to dryhtne,      deda gemyndig,
 
þæt hine męhtig god      mannum to frofre
 
ðæs cynedomes,      Crist neriende,
170
waldende god,      weorðne munde.
 
Forðon he gebette      balaniða hord
 
mid eaðmede      ingeþance,
 
ða ðe he on ferðe      gefręmed hæfde,
 
gastes wunde.      Forgef us, god mæahtig,
175
þæt we synna hord      simle oferwinnan
 
and us geearnian      æce dreamas
 
an lifigendra      landes wenne.
 
Amen.